Minu nimi on Mart Laisk. Sündinud 25 september 1961. Olen praegu neljandat korda abielus ja see kord tean, et see on surmani. Minu otsingud ja kahtlused ses osas on lõppenud. Ma tean nüüd, kuidas olla õnnelikus abielus ja mis ma seni valesti tegin. Peres kasvab 2004 a sündinud tütar Aleksandra ja 2013 a sündinud tütar Maarja.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoog-nõustaja kutsega ning lisaks läbinud täiendõppena 3 aastase analüütilise psühhoterapeudi teoreetlise koolituse. 

Suurt rõhku pööran psühholoogia transpersonaalsetele võimalustele, millest on välja kasvanud Osalusanalüüs e Haavatud Tervendaja meetod. 

Lisaks olen saanud esimese astme reiki meistri õnnistuse. 

Isiksusena ma olen üsna radikaalne ja minu töömeetodid on minuga kooskõlas. Ma usun, et see annab kiiremaid ja püsivamaid tulemusi, sest see on nii olnud mu enda puhul, aga võib mõne konservatiivsema inimese ka ära ehmatada. Olen siiski veendunud, et kui me tahame muuta nii inertset süteemi, nagu seda on inimese psüühika, siis on minu ülesanne klient oma mugavustsoonist välja aidata. Liigne tagasihoidlikus ei ole siin voorus. Muidugi jäävad lõplikud valikud alati kliendile. Aidata kliendil leida julgust oma elu eest vastutust võtta on iga teraapia põhiline eesmärk.  

Ma ise olen teadlikku vaimset teed käinud tänaseks juba 20 aastat, mis eriti intensiivistus peale seda, kui mu poeg 2000. a. 20 aastaselt enesetapu tegi. See avas mu silmad oma enda depresiivsuse osas ja ma mõistsin, et mu senine ennasthävitav eluviis ei vii mujale, kui ka mu enda surmani. Otsustasin, et pean aru saama, miks ma selline olen ja julgema otsa vaadata endas pesitsevale kurjusele ja ebatäiuslikkusele (mis on tegelikut üks ja see sama asi). Üks samm sellel teel oli Kadri Kõusaare poolt tehtud film Magnus, mis küll vaatamata tema edule Rahvusvahelisel festivalimaastikul Eestis 15 aastaks ära keelati (nagu, ma ülal kirjutasin, võib minu radikaalne lähenemine mõne inimese ära ehmatada). See film on mu esimene katse oma hinge varjule otsa vaadata ja seda avalikult ka tunnistada. Edaspidi on oma psüühilise varju teadvustamisest ja enda isiksusega integreerimisest saanud minu avanemise selgroog ning sellest kasvas välja ka Haavatud Tervendaja MeetodTM, mille abil ma püüan aidata kliendil jõuda samuti oma varju teadvustamiseni. 

Ma olen ise tänaseks kogenud päris mitmeid nn tippkogemusi ja 15 aasta tagune sügav depresioon on jäädavalt minevik.   Olen mõistnud, et eluraamat, milles me kulgeme, on täis sümboleid mida lugedes ja mõistes on meil võimalik oma elu tunduvalt paremini mõtestada ja juhtida. Koos eneseleidmisega on minus tekkinud mõningad selgeltnägija võimed, võime energiatega töötada jnejne. Selliste võimete avanemine on normaalne osa iseenedaks saamisest st need võimed on meis kõikides tegelikult kogu aeg olemas ja kui me saame üle oma hirmudest, siis need tulevad nähtavale. Enamgi veel, ma tunnen ennast tänaseks oma elu aktiivse loojana ja järjest enam õnnestub mul maailma vaadata armunud pilgul. Psühholoogina ja terapeudina ei piirdu minu ambitsioon inimeste ega ka enda olmemurede mõistmisega, vaid ma usun, et meis kõikides on potensiaal valgustumiseks ning enda ja kõiksuse ühtsuse tunnetamiseks. See viimane ongi transpersonaalne e isiksuseülene aspekt minu elus ja töös ja ma taotlen, et ka minu kliendid jõuaksid oma kõrgema mina tunnetamiseni. Usun, et minu üpriski kirju ja kogemusterikas minevik on selliseks tööks sobiv vundament.